Kümme talve

"Kümme talve" - raamat, mis võtab kokku meie kooli 10 aastat. Täna klassiuksest sisse astudes leidsime need ilusad valged raamatud koolilaudadelt eest. Ja küll need lõhnasid hästi! Kiitsime raamatu ilu ja siis piilusime ka sisse. Täitsa ise, ilma, et õpetaja seda ütleks. Vahetunni ajal. Ja nii me vaatasime pilte ja lugesime kirjaridu. Jälle oli uhke tunne: meie kool!

"Kümme talve"

Kui koolimaja oli vaikseks jäänud, nii umbes kella kahe paiku, kogunes aulasse isevärki seltskond ühe väga tähtsa raamatu esitlusele. "Kümme talve" on raamat, kus oma mõtteid RaM koolist jagavad õpetajad, õpilased, omanikud, lapsevanemad ja lihtsalt sõbrad. "Kümme talve" on raamat, mis sündis meie kooli sünnipäevaks, õigemini küll sünnipäevakingiks. Raamat on üks väärt kink. Selles raamatus on üks lehekülg väga eriline. Sellel leheküljel on Ken-Eriku luuletus meie koolist. Ken esitas oma luuletuse ka esitlusel. Uhke tunne oli küll!

Nii palju kui kärjes mett ja rosinaid kringli sees...

Reede, 19. märts, meie kooli sünnipäev, jõudiski kätte. Hommikul olid Maria, Kertu, Kelly ja Lisette veidi ärevuses. Miks? Noh, nemad olid need väiksed preilid, kes pidid suurte koolivendade kukil sünnipäevaküünlad süütama. Me hoidsime neile pöialt! Täpselt 8.30 kogunesime kogu kooliperega aulas, mis oli magusat saialõhna täis. Lõputu kringlilaud. No ja meie pidime sellele kringlilauale kõige lähemal seisma. Katsu sa vastu panna! Ja siis sisenesid aulasse 10 pikka poissi 10 väikest plikat kukil. Meie üllatus oli suur, kui silmasime tüdrukute hulgas ka Elisabethi. Selgus, et üks paralleelklassi tüdrukutest oli kartma hakanud ja Elisabeth asendas teda. Küünalde säras laulsime sünnipäevalaulu, laususime koolile kauneid soove ja juba oligi aeg koos isuäratava kringliga klassi poole astuda. Kringel maitses hästi! Järgmise pooleteise tunni jooksul joonistasime Annamarile sünnipäevakaarte ja mängisime Kuldvillakut kommide peale. Ja jälle oli aeg liikuda aula poole. Seekord pidime kohad sisse võtma laval. See oli omamoodi üllatav, meeldiv, aga ka veidi raske. Pidulik aktus oli mõeldud kooli omanike ning nende õpetajate tänamiseks, kes olid koolis algusaastatest alates töötanud. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkasid meie kõhud märku andma, et aeg on midagi põske pista. Ühe koha peal istuda oli ka kangesti raske. Vahepeal oligi võimalik näha, kuidas üks või teine kohta vahetas, mõni pikutas, mõni kippus sõbraga lobisema. Päästvad sõnad, et kohtume võimlas suupistete laudade juures, olid justkui kevadvaheaja alguse märgiks. Võimla sissepääsu juures tervitas meid kooli juhtkond. Püüdsime olla väärikad ja viisakalt kätelda ja õnne soovida. Kui võileib ampsatud ja punast morssi peale rüübatud ja kooli juhtkonda sünnipäeva puhul õnnitletud, siis see vaheaeg algaski. Nii palju kui kärjes mett ja rosinaid kringli sees - palju õnne, armas kool!

Sünnipäevakarneval

Peale söögivahetundi läks lahti mõnus sigin-sagin, mille tulemusena muutusime koolilastest liblikateks, Zorrodeks, tiigriteks, kassideks, mesimummideks, Saabastega kassideks, printsessideks, linnukesteks jne. Jan Markuse ema Kaire ja Kristiani isa Andrus andsid meile veel viimase lihvi näomaalingutega. Aitäh! Olime nii ilusad ja põnevad. Piilusime korraks ka naabreid. Saime koridoris 1.a-ga kokku ja näitasime endid üksteisele. Ja siis oligi juba kosta trummipõrinat ja lauluviisi. Rongkäik lähenes.

Rongkäik viis meid aulasse, kus ootas juba õpetaja Kaja, kes karnevali juhatas. Ärevust oli palju, sest selgus, et esimesena ootavad meid ees etteasted kooli sünnipäevaks. Ootasime oma järge. Vahepeal tundus, et meid on ära unustatud. Nii see siiski ei olnud. Eelviimastena saime oma õnnitlused edasi anda. Ja siis saime tantsida. Neljandikud näitasid kõigepealt tantsud ette ja siis oli meie korda. Päris hea oli ennast liigutada.

Tantsimisele järgnes üks võistumäng, kus pidime paarilisega võistkonnale tooma luuleridu. Teisisõnu pidime kokku panema luuletuse. Ja siis oli üllatuskülalise korda. Eesriide tagant astus meie ette koeraplika Lotte. Temaga oli päris mõnus juttu ajada. Kõnelesime näiteks elukutsetest, hirmudest. Sellest kõigest Lotte ka laulis. Hea oli jalga muusikarütmis jõnksutada. Jõnksutused tehtud võtsime istudes ringi ja püüdsime jalgadega üksteisele üht kollast puuvilja edasi andma. Seegi ülesanne tuli meil väga hästi välja. Natuke nalja sai ka. Tundus, et karneval hakkab lõppema, kuid Kaja ütles, et üks kamp tegelasi tahab veel koolile palju õnne sünnipäevaks öelda. "Kimalase lennu" saatel võis näha meie õpetajaid alguses haigutamas, kuid seejärel juba kiiremaid liigutusi tegemas. Läks ikka hästi küll! Sai mõnusalt lustitud!

Palju õnne, Rocca al Mare kool! Meie kool!

Pildi peale tulek

Pildi peale tulek- mis see on? Täna harjutasime homseks karnevaliks sünnipäevaõnnitlust meie koolile. Selleks pidid kõik välja mõtlema, keda või mida nad koolist kehastada soovivad ning ennast pildile sättima. Nii oligi meil olemas koolimaja, klassiruum, kustukumm, WC ja WC-pott, aula, ujula, trepp, uks, koolibuss, õpetaja, direktor ja raamat. Alguses oli veidi naljakas, aga päris ruttu saime tõsisele lainele ja pilt tuli kena.

"Piparkoogimehike" kevadehakul

"Piparkoogimehike" on üks vahva lavastus Draamateatris. Üks ilusa mõttega lugu sõprusest puhvetikapil. Meie koos 1.a ja 1.b käisime puhvetielanikel: preili Pipral, proua Teepakil, härra Soolal, Kellakäol ja Piparkoogimehikesel külas. Ja tegelikult läks ikka hästi küll, et külas käisime. Mine tea, kas muidu olekski kõik hästi lõppenud.

Jaulutuskäik kogu kooliperega

Kes soovis mööda Vabaõhumuuseumi teed umbes nii kümne ja poole üheteistkümne vahel autoga sõita, sai üllatuse osaliseks. Üks päris suur laste kamp sammus lippude lehvides ja lauluviisikest ümisedes mööda sõiduteed. Kostis õnnesoove Rocca al Mare koolile, tervitati Vabaõhumuuseumi rahvast ja õnnitleti koolikaaslasi. Ah jaa, ka linnukesi ei unustatud. Neile poetati seemneid, rasvapalle ja saiapudi. Hea laps saab kindlasti ka kallistuste osaliseks. Kuidas aga koolimaja kallistada? Meie teadsime küll. Moodustasime rongkäigulistega ringi ümber koolimaja. Hoidsime kõvasti kätest kinni ja nii see kalli siis teoks sai. Palju õnne, armas kool!

Kaunid sõnad, kaunis viis

Esmaspäeval algas kool tavapärasest tund aega varem. Eks sünnipäev nõuab ikka veidi rohkem ettevalmistusi, seega ka veidike enam aega. Aga ega me seepärast veel unised olnud. Kõigepealt kirjutasime meie klassi stendile oma nimed, siis võtsime juba harjumuspärasesse haneritta ja... Mõne aja pärast leidsimegi end kaunite helide ja sõnade keskelt. Aulas kõlasid nimelt meie koolilaulu konkursi lood. Laulud olid ilusad. Kui aga meie enda poisid lavale läksid, oli kohe eriti uhke tunne. Poisid laulsid reipalt ja julgelt: RaM kool- ilus kool, RaM kool- meie kool. Hea oli nendega kaasa laulda. Klassis lemmiklugu valides ei olnud kellelgi raskusi. Ülekaalukalt võitis meie poiste esitatud lugu. Nüüd jääb veel reedeni oodata, siis selgub, kas meie lemmiklugu meeldis ka koolikaaslastele.

Puutööklassis lillede keskel

Kuidas me luuletasime

Õhus on kevadet

Päris hea on lugemikust kevade kohta lugeda. Kõik need algused, et kevad tuleb ja tali läheb, või: Sa kuula tihast: Tiruli! Hea on lugeda isegi seda, kuidas onu Heinol viltu vedas ja kuidas ta loiku astus. Oh kuidas tahaks juba ka ise kummikutega vees sumada ja poriloikudes plärts! ja lärts! teha. Selle igatsuse leevendamiseks luuletasime täna ka meie. Ja ikka kevadest.

Kevad sõudis, mis ta sõudis,
aga pärale ta jõudis.
Kõik linnud pani laulma ja koerad kuudis haukuma.
Kõik lapsed pani mängima ja mõned lausa keksima.
Kevad on ju tore aeg ja suvi on ju varsti käes.

Kristian

Kevad tuleb, lumi sulab
õues soe ja ilus.
Karu ärkab talveunest
päike soe ja ilus.
Linnud sädistasid- sidistasid üle linnaosa.
Varsti tuleb kevad!

Meriel, Kertu, Ken, Helena

Kevad tuli nagu lärts,
tali läks nagu kärts.
Vesi vuliseb toredasti!

Maria, Maria Kristina, Jan Markus, Mattias

Siirulised lilled kukuvad kui pilved.
Pääsulinnud tagasi tulevad kui helbed.
Vulisevad ojad.
See on ilus kevad!

Paula, Lisette, Roland, Marten

Kevad tuli nagu lumi.
Taimed väljas, loodus ilus.
Loomad, linnud väljas-
ilm on ilus!

Britt, Uku, Elisabeth, Patrik

Kevadel on soe
Kevadel on soe- moe
Kevadel saan moekoera
Kevadel on kamin soe
Koere nimi on Roe

Otto, Kati, Annamari, Vincent, Victoria

Lilleline päev

Galantsed härrasmehed lilledega- pole just igapäevane vaatepilt. Aga täna just nii juhtus. 8. märts on ju naistepäev. Nii me siis poistega mõtlesimegi oma plikasid üllatada. Ja üllatada me neid suutsime ka. Lillesadu!

Üks mõnus laupäevane Pardikeste sulistamine

Laupäeval kogunes meie basseini pea 250 väikest pardikest, et oma vormi testida. Meiegi kolm pardikest olid vapralt stardis. Elisabeth, Maria Kristina ja Marten startisid nii krooli kui selilidistantsidel. Elisabeth ujus ennast kroolis 2. kohale, selilis 3. kohale. Nüüd ootab veel finaal. Vesi kurku!

Üllatusi muudkui sadas ja sadas

Sellist päeva ikka iga päev ei ole. Üllatus number 1 ootas meid matemaatikatunnis, üllatus number 2 käelises. Matemaatikas saime koos klassiga tublisti pead murda nuputamisülesannete kallal. Käelises ootas meid Mari punumistööga. Kui arvate, et puutööklassis pead murdma ei pea, siis eksite. Viikingilaev nõudis lisaks näpuosavusele ka taipamist. Kui ise nii ruttu ei saanud, aitasid klassikaaslased ja loomulikult Mari. Laevukesed jäid meie klassi kuivama, et homme juba kodudesse jõuda.

Reaalainete üllatus

Tähelepanu, valmis olla, start! Tavaliselt algavad nii spordivõistlused. Meil täna aga hoopis nuputamismaraton. Jagasime endid kolmestesse rühmadesse ja muudkui arutasime ja mõtlesime. 10 minuti möödudes võis aga meid näha hoopis suuremates rühmades, aitasime neid, kel veidi mahukamad ülesanded lahendada. Olime kõik koos ja mõtlesime kõik koos - oma klassi nimel. Hea tunne oli!