Suverõõmu, armas klassipere!

Kunstimuuseum ja pesupäev

Kadrioru Kunstimuuseumis võtsid meid vastu lossipreilid. Küll nad olid ilusad ja targad! Neid oli kohe hea kuulata. Kuulasime ja vaatasime ammuli sui. Mõnikord pidime ka arvamust avaldama- ka sellega saime hästi hakkama. Kamba peale mõtlesime ikka vastuse välja. Ja saime selle eest kiita. Ise kunsti tehes sattusime nii hoogu, et ... Pidime ise joonistama ühe laemaalingu. Vahvad maalingud tulid. Peale kunstimuuseumi ootas meid koolis pesupäev. Küürisime puhtaks lauad, toolid, lokkerid, seinad ja riiulid. Klass lõi läikima. Ja kõik puha meie kätetöö.

Spordipäeval koos tegutsemas

Selline oli meie esmaspäev küll esimest korda. Olime õues ja andsime kõik, et meie klassil hästi läheks. Alustuseks pandi proovile meie kiirus ja keskendumine pendelteatejooksus. Alguses juhtus nii, et me kaotasime kaks korda pendli, edasi läks kõik juba tõrgeteta. Lähenesime 1.a ja 1.b meeskondadele imekiiresti. Lõpuheitluses jäi meid kahest esimesest lahtuma vaid mõni sekund. Järgmiseks saime teada, kui kaugele suudame oma klassiga hüpata konnateatena. Kristian tegi veel nalja, et konn oleks võinud ikka ka käes olla. Tüdrukuid see mõte veidi ehmatas. Kuidas meil läks, saame teada kolmapäeval. Köievedu- kõik tahtsid osa võtta. Said aga vaid 5 poissi ja 5 tüdrukut. Ja ega see kerge olnud. Jalg tahtis ikka omatahtsi libiseda ja peopesa hõõrus marraskile. Andsime endast kõik, aga 1.a ja 1.b olid seekord tugevamad. Täpsust viskama minnes tundus, et see on lihtsamast lihtsam. Võta aga näpust: püüa kolmest katsest kasvõi üks pall rõngasse visata. Kellel õnnestus, seda ümbritses kohe kangelase aupaiste. Klassi peale õnnestus meil rõngasse visata 23 palli. Kui tagantjärele mõelda, läks meil väga hästi. Me saime oma emotsioonidega väga hästi hakkama ja olime klassi eest väljas.

Viimased 20 minutit klassikalist matemaatikat

Viimased 20 minutit klassikalist matemaatikat võttis meil näod tõsiseks ja pani veel viimast korda sel aastal ajusid ragistama. Väike hasart oli ikka ka: noh, kes rohkem ülesandeid jõuab lahendada. Vaadake meid!

Juba natuke tuttavad Esna-rajad

Mis sa hing ikka oskad tahta: ilus sinine taevas, soe päike, loodus ja rõõmsad inimesed. Just nii meil Esnas oligi. Silja abiga saime selgeks ka paljude õitsvate lillede nimed. Mis viga lillede nimesid õppida, kui mõistatused abiks on. Pärast klassitundi eksamit tehes suutsime meenutada pea 20 taime. Tublid olime! Eriti tublid olid Roland, Otto ja Uku. Neile tuli vaid väike vihje anda, kui juba kõik õpitu meelde tuli. Ka kabelis käisime ja soovisime paarilisega suvesoovi ja süütasime küünla. Tagasiteel oli vahva jälle bussis istuda ja sõpradega juttu puhuda. Ilus oli!

Ilusa sinise taeva all ilusa kollase koolimaja kõrval

Taevas oli sinisemast sinine, muru oli rohelisemast roheline, lapsed olid rõõmsamast rõõmsamad. Just sellises idüllis saimegi enne suurt suve kogu klassiperega kokku. Rääkisime lugusid, sõime maasikaid, mängisime mänge ja puhusime juttu. Ühel hetkel hakkas Rolandi ema käsi lehvitama ja üks cõhhi väiksed tegelased hakkasid kooliõue erinevatest nurkadest kokku jooksma, et üheskoos laulda üks vinge räpp. Aitäh kõigile väikestele ja suurtele räpparitele!

Loo "Kuuplekid" lugesid meile ette Meriel, Marten, Mattias, Kelly ja Kertu.

"Miks tuul ulub?" kandsid ette Helena, Jannu, Kati ja Kristian.

"Maailma otsas" käisid ära Patrik, Elisabeth, Uku, Paula ja Lisette.

Muistendi "Madal taevas" pajatasid meile Annamari, Otto, Ken, Maria Kristina, Victoria.

"Linnutee" - lugu jutustasid meile Vincent, Britt, Roland, Maria ja Max.