Juba hommikust peale kostus suusateemalisi küsimusi: kas täna on ikka suusatamine, mis kell see on, äkki me eksime ära ... No ja kand valutas natuke ja pea käis ringi ja ...Täpselt kell pool üks saime kõikidele küsimustele vastused. Suusakostüümid ja numbrid selga, suusad alla ja Vabaõhumuuseumi poole teele. Stardipaigas kogunesime koos 2.a ja 3. a klassiga. Ärevus oli hinges. Ja siis läks lahti. Võtsime aga numbrite järgi ritta ja nii, paarikaupa me startisimegi. Püüdsime kõigest hingest libiseda, vahepeal tuli aga suusatamine rohkem kõndimise moodi välja. Noh jah, mis seal salata, eks seda kukkumistki juhtus. Eriti väikestel tõusudel. Mõni meist suusatas nii, et silme eest must. Teisel jäi aga aega sõpradele suusarajal tervitusi hüüda ja väikesi kingitusigi teha. Mis kõige tähtsam: lõpuni jõudsime kõik. Päris hea tunne oli ennast ületada! 
kolmapäev, 17. veebruar 2010
Suusarajal iseendaga võistlemas
Juba hommikust peale kostus suusateemalisi küsimusi: kas täna on ikka suusatamine, mis kell see on, äkki me eksime ära ... No ja kand valutas natuke ja pea käis ringi ja ...Täpselt kell pool üks saime kõikidele küsimustele vastused. Suusakostüümid ja numbrid selga, suusad alla ja Vabaõhumuuseumi poole teele. Stardipaigas kogunesime koos 2.a ja 3. a klassiga. Ärevus oli hinges. Ja siis läks lahti. Võtsime aga numbrite järgi ritta ja nii, paarikaupa me startisimegi. Püüdsime kõigest hingest libiseda, vahepeal tuli aga suusatamine rohkem kõndimise moodi välja. Noh jah, mis seal salata, eks seda kukkumistki juhtus. Eriti väikestel tõusudel. Mõni meist suusatas nii, et silme eest must. Teisel jäi aga aega sõpradele suusarajal tervitusi hüüda ja väikesi kingitusigi teha. Mis kõige tähtsam: lõpuni jõudsime kõik. Päris hea tunne oli ennast ületada!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar