MILLAL ME JÄLLE TEATRISSE LÄHEME? PÕNEV JA LAHE OLI- NEED ON VAID ÜKSIKUD MÕTTED, MIS PEALE TEATRISKÄIKU KUULDUD JA ÖELDUD SAID. NO TÕESTI OLI VAHVA: KÕIK NEED KUMMALISED NÕIAD, VÄIKE NÕID ISE JA LOOMULIKULT IMEARMAS ABRAKSAS. AGA ENNE, KUI ME KÕIKE SEDA AVASTADA JA NAUTIDA SAIME, PIDIME HAKKAMA SAAMA MÖLLUGA GARDEROOBIS. TULIME SELLEST TOHUVABOHUST AUGA VÄLJA. SIIS OLI VÄIKE KATSUMUS KOHTADE LEIDMISEL. JÕUDSIME ÕIGESSE KOHTA JA SIIS SELGUS, ET KEEGI JUBA ISTUB MEIE KOHTADEL. AGA EI! ME EI PANNUD LIHTSALT TÄHELE, ET SAAL OLI SEKTORITEKS JAGATUD. ÕPETAJA PILLE LAHKEL JUHATAMISEL LEIDSIME KA OMA SEKTORI KENASTI ÜLES. SIIS LÄKS PIMEDAKS JA SIIS HAKKAS PEALE. MINGE TEIEGI TEATRISSE VÄIKSELE NÕIALE KÜLLA! AVASTATE NII MÕNEGI HUVITAVA DETAILI, MIDA RAAMATUS KÜLL POLE!