Kuus cõhh

kolmapäev, 31. oktoober 2012

Palju õnne, armas Meriel!

Häid tarkusi! Max Üksteist aastat, ilus number! Roland Palju moosimaitselisi päevi! Maria Päikselisi päevi! Paul Las Su soovid täituvad! Helena

Ilusaid kuuvalgeid öid! Jannu Põnevat kosmost! Kristian Ole ikka tark edasi! Britt Üksteist magusat mesilast selleks aastaks! Uku

Magusat ja toredat 11 eluaastat! Kertu Häid sõpru ja suhkrulisi päevi! Annamari Ole ikka krips ja kraps! Elisabeth

esmaspäev, 29. oktoober 2012

Kas Päikesesüsteemi teistel planeetidel saab olla elu?

reede, 28. september 2012

Tähesadu küll, aga seekord sõnaraamatus

esmaspäev, 24. september 2012

esmaspäev, 17. september 2012

Kuidas me meeskonnaga taevatähti uurisime

Ilusat elu Sulle, Helena! Marten Pannkoogimaitselisi päevi Sulle! Lisette Hääd lauluhäät! Mattias Häid tarkusi! Max Palju õnne ja ilusat kooliaastat! Maria Palju sõpru! Kati Rõõmsaid ja lõbusaid sünnipäevi! Paula Häid kihisevaid hetki! Roland Palju langevaid tähti! Jannu Otsi palju kuldkalu! Uku Palju rõõmu! Annamari Loodan, et Sa veel vanaks ei jää! Uusi laule! Britu Vinget 11. eluaastat! Patrik Magusat kooliaastat! Meriel Palju A-sid! Otto Suured kallid! Victoria Ole ikka terve! Elisabeth Head viimast algkooliaastat! Häid unistusi! Kristian Ilusaid mõtteid! Ken Las su soovid täituvad! Maria Kristina Ilusaid ja lustakaid päevi! Kertu

neljapäev, 13. september 2012

Kuidas me suure õhinaga näitemängu tegime

Kuidas me sel aastal õppimist alustasime

1. september

pühapäev, 17. juuni 2012

Suvevärve, suvepõnevust, suverõõmu!

Suvi, hoia alt! Siit me tuleme!

Jah, need oleme meie, suure suve lävel. Täpselt nii me alustasime 3. klassi ja nii lõpetame ka, kuid natuke suuremate, targemata ja parematena. Suvi, hoia alt! Siit me tuleme.

Üks hingamine - üks pere

teisipäev, 5. juuni 2012

Enge jõgi ja kalapüük

Tellimine: Postitused (Atom)

Pajatused pimedas ajas

Kuidas seda pimedat aega rõõmsalt üle elada? Kuidas seda tegid meie esivanemad? Üheks võimaluseks oli juttude rääkimine. Meiegi püüame novembri- ja detsembrikuu varahommikutel üksteisele rahvajutte pajatada.
Lugusid leiad aadressidelt http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/sisu.html ja
http://www.folklore.ee/pubte/muina/antoloogia/. Loomulikult võid rahvajutte leida ka raamatutest, kus eestlaste vanemad jutud sees.

Leppisime kokku päevad, mil keegi oma lugu pajatab:
25. nov Maria, Paula
26. nov Max, Marten
27.nov Kristian, Elisabeth
28. nov Vincent, Patrik
29. nov Mattias, Roland
2. dets Kertu, Britt
3. dets Richard, Ken
4. dets Kelly, Lisette
5. dets Jan, Annamari
6. dets Otto, Uku
9. dets Victoria, Meriel
10. dets Kati, Maria Kristina
11. dets Helena

Tagasi juurte juurde!

Sünnipäev on tore päev

Helena 17. september => rõõmustaja Britt
Britt 19. oktoober => rõõmustaja Patrik
Meriel 25. oktoober => rõõmustaja Paula
Uku 11. november => rõõmustaja Mattias
Maria 20. november => rõõmustaja Annamari
Maria Kristina 3. detsember => rõõmustaja Kertu
Kati 7. detsember => rõõmustaja Richard
Victoria 8. detsember => rõõmustaja Meriel
Paula 10. detsember => rõõmustaja Otto
Lisette 6. veebruar =>rõõmustaja Helena
Elisabeth 9. märts => rõõmustaja Vincent
Annamari 26. märts => rõõmustaja Uku
Patrik 3. aprill => rõõmustaja Marten
Kelly 9. aprill => rõõmustaja Elisabeth
Kertu 9. aprill => rõõmustaja Maria Kristina
Kristian 9. aprill => rõõmustaja Kati
Vincent 12. aprill => rõõmustaja Kelly
Mattias 30. aprill => rõõmustaja Max
Otto 28. mai => rõõmustaja Ken
Jan 4. juuni => rõõmustaja Roland
Max 5. juuni => rõõmustaja Kristian
Ken 13. juuli => rõõmustaja Victoria
Marten 16. juuli => rõõmustaja Lisette
Richard 21. august => rõõmustaja Jan
Roland 30. august => rõõmustaja Maria

Lugeda on mõnus ka suvel

Sel aastal koostasid oma suvelugemise nimekirja ise. Raamatud panid kirja oma lugemispäevikusse.
Leppisime koolis kokku, et lugemispäevikusse kannad suvelugemisest 3 raamatut. Viisi, kuidas loetud raamatutest kirjutada, valid samuti ise. Leia iga raamatu jaoks just selle raamatuga sobiv sissekande tüüp.
Mõned näited:
* koomiks;
* kiri autorile;
* loost inspireeritud jutuke raamatu tegelastega;
* mõistekaart;
* tegelastevaheline jutuajamine söögilauas;
* lauamäng raamatu põhjal;
* .....
* ......
Lehitse oma lugemispäevikut, ka sealt leiad mõtteid.

Kasuta raamatutest kirjutamiseks erinevaid võimalusi.
Põnevaid avastusi raamatute seltsis!

Kuidas täita lugemispäevikut "Georg ja Universumi salavõti" kohta

Sel korral asu kirjaniku ja täheteadlase rolli. Asu rännakule Universumisse ja avasta seal mõni taevakeha. Rännakule võta kaasa loetud raamatu tegelaskond, proovi nende iseloomu ja
käitumist arvestavalt seigelda, kes tegelastest on seiklushimulisem, kes kardab, kes uurib, kes …. jne. Kui
oled oma seltskonnaga taevakeha avastanud, siis kirjuta ja joonista sellest objektist. Mõtle, millistest andmetest me oleme taevakehadest rääkides kõnelnud.
Kui see ülesanne tundub sulle väga keeruline, siis palun mõtiskle raamatust vabas vormis. Oluline on, et kirjutad mõtetest, mis sul lugedes tekkisid. Palun ära kirjuta sisu ümber.
Kasuta fantaasiat ja mõtteid loetud raamatust!

Suvelugemine

Suveõhtutel, kuid miks mitte ka -hommikutel või pärstlõunastel aegadel, leia raamaturiiulist või raamatukogust endale head lugemist.

Palun Sul läbi lugeda 2 raamatut:
* ühe omal vabal valikul (kui Sul on valikut raske teha, otsi blogist üles 3. klassi raamaturiiul ja vali sealt midagi, mida veel lugenud ei ole);
* teisena Alan Alexander Milne "Karupoeg Puhh", mis kuulub lastekirjanduse klassikasse. Kui Sulle tundub, et mõnda peatükki on keeruline lugeda, palu ema-isa endale appi. Usun, et neile peaks see raamat oma lapsepõlve meenutama.

Lugemispäevikusse kanna vabalt valitud raamat just niimoodi, kuidas Sulle kõige rohkem meeldib. Palun püüa oma mõtteid põhjalikult ja originaalselt välja tuua. Abiks on Sulle blogis olevad näpunäited lugemispäeviku täitmise kohta veidi allpool.

"Karupoeg Puhhi" raamatu kohta täidame lugemispäeviku koolis kõik koos. Aga seda juba 4.klassis.

Usun, et lugemisrõõmu jätkub Sul rohkem kui kahe raamatu jagu. Ja loomulikult võid lugemispäevikusse kanda kõik raamatud, mis suve jooksul läbi loetud saavad.

Lugemisrõõmu!

Projekt "Mina ja minu pere"

Sellel aastal uurime oma perekonda: iseennast, oma ema- isa, vanaema- vanaisa, mõni võib-olla isegi oma vanavanemaid. Uurimise tulemusena peaks valmima sel aastal omatehtud raamatuke.

Selleks, et töö libedamalt sujuks, mõningad näpunäited.

Töö koosneb kolmest osast.

1. osa “Mina ise” 9. jaanuariks
• Kirjutasime novembrikuus enda kohta väikseid lugusid vihikusse: millest koosnen, missugune inimene ma olen, minu unistused, palve .... nõiale oma südamesoovi täitmiseks => kõike seda võib 1. osa kokkupanemisel kasutada. Lisaks veel kus ja millal ma sündisin, millega meeldib tegeleda, mis on minu lemmik ... (aeg, inimene, tegevus, söök, jook, õppeaine, muusika, raamat, kunstnik jne)

2. osa “Minu vanemad” 1. märtsiks
• Nõuab uurimuslikku eeltööd: lapsed uurivad vanemate käest samu asju, mida enda kohta 1. ossa kirja panid ning vormistavad oma uurimistulemused raamatu teiseks peatükiks. Loomulikult võib raamatusse kirja panna ka muid huvitavaid seiku vanemate elust.

3. osa “Minu vanavanemad” – ootan 30. aprilliks
• Kelleks tahtsid saada ja kelleks saadi, kuidas vanavanemad kohtusid, mida armastavad või armastasid teha, mõned toredad seigad huvitavatest juhtumistest. Loomulikult võib kirjutada ka kõigest sellest, milles 1. osas enda osas kirja pandud sai.

4. osa “Minu vanavanavanemad” – on vabatahtlik

Mõelge kodudes, missuguses formaadis ja vormistuses see raamat välja võiks näha. Ühtne stiil võiks läbida kõiki osi. Illustratsioonid ja/või pildimaterjal on teretulnud.
Iga osa kogun peale vaheaega mõneks ajaks enda kätte, selleks et lapsed saaksid üksteise töid näha ja ette kanda.

Armsad vanemad, osalege siis nõu ja jõuga selle aasta projektis! Usinat toimetamist! Jõudu ja töölusti soovides!

Küsimused, mis aitavad ja õhutavad Sind mõtlema loetu üle

1. Kuidas raamat meeldis?

 Mis selles raamatus meeldis?
 Mis selles raamatus ei meeldinud?
 Mis tundeid see tekitas? Mis mõtteid see tekitas?
 Mis oli sinu jaoks oluline?

2. Kas raamat oli põnev?

 Kuidas raamat algas? Kas algus oli mõjuv? Põhjenda.
 Kuidas raamat lõppes? Kas lõpp meeldis? Põhjenda.
 Kuidas hoidis autor huvi üleval?
 Kas raamatus juhtunu oli etteaimatav?

3. Mis oli raamatu probleem?

 Mis on loo probleem?
 Kas selle lahendamine tegi muret? Miks? Kuidas suutis autor panna selle pärast muretsema? Kas sina lahendaksid probleemi teisiti? Miks?
 Mida näitas autor elu kohta?

4. Millised olid raamatu mõtted ja keel?

 Milliseid olulisi sõnu kirjanik kasutas? Kas keelekasutus oli mõjukas? Millistes kohtades? Mil moel? Too näiteid.
 Milliseid uusi mõtteid ja ideid tekkis selle raamatu lugemisel?

5. Kes olid raamatu tegelased?

 Mil moel muutusid loo tegelased? Miks?
 Kuidas see mõjutas teisi tegelasi?
 Mida teeksid teisiti, kui saaksid kellegagi tegelastest kohad vahetada? Kas käituksid kõigis olukordades samuti kui peategelane?
 Kas saaksid end peategelasega samastada? Miks? Kas mõni teine tegelane meenutas mõnd tuttavat või sind ennast? Mille poolest?
 Mida sa õppisid tegelaste käitumistest või mõtetest?
 Kas tegelased olid usutavad? Miks?
 Kas sa tahaksid veel lugeda mõnd raamatut samade tegelastega? Miks?

Lugemispäevikut täites vali mõtisklemiseks vähemalt ühe rühma küsimused.
Kindlasti kujunda oma töö: pealkiri, kaunis pilt eraldi lehele või taustaks, väike joonistud lehenurka või muu viis.

Kolm cõhhi raamaturiiul

Septembrikuu klassikaaslase suveraamatu soovituse seltsis (3. oktoober)

Mõtisklusi oktoobrikuuks (31. oktoober)
Wimberg „Härra Padakonn“
Ellen Niit „Suur maalritöö“ ja „Midrimaa“
Monika Feth, Antoni Boratynski „Mõttekoguja“
Juhani Püttsepp „Kunstnik Johannese üpris kummalised lood“ Juri Norśtein, Sergei Kozlov „Siil udus“

Seiklust ja fantaasiat novembrikuu õhtuteks (28. november)
Andrus Kivirähk „Kaelkirjak“ või „Sirli, Siim ja saladused“
Kristiina Kass „Samueli võlupadi“
Piret Raud „Ernesto küülikud“, „Sanna ja salakütid“ või „Printsess Luluu ja Härra Kere“
Aino Pervik „Maailm Sulelise ja Karvasega“ või „Suleline, Puhuja ja must munk“
Siiri Laidla „Raamatukogunõid Rosaalie“, „Apteegitont Aavi“ või „Norman Kartmatu ja Noodila vennaskond“
Heiki Krips „Thule Päkapikk“
Henno Käo „Väike rüütel Rikardo“
Reeli Reinaus „Saladuslik päevik“
Tiia Selli „Neletriin ja Kapi-Kaarup“

Detsember on muinasjutuaeg (16. detsember)
Mõned hääd ja mõnusad muinasjutud (soovitan lugeda muinasjutte, mis antud välja ka omaette raamatuna kaunite illustratsioonidega)

Kodulood jaanuaris (30. jaanuar)
Leelo Tungal „Naljatilgad lähevad laulupeole“ või „Kristiina, see keskmine“
Jaanus Vaiksoo „Lumemöll“ või „Neli hommikut ja üks õhtu“
Heljo Mänd „Lood üheksast Tärnheinast“
Kätlin Vainola „Ville“
Ilmar Tomusk „Tere, Volli“
Tõnu Seero „Jürimari perelood“

Luulekuu veebruar (20. veebruar)
Üks Ott Arderi luuleraamat

Märtsikuus raamatud, mida lugesid juba emad-isad (30. märts)
Eno Raud „Naksitrallid“ või „Jälle need naksitrallid"
Aino Pervik „Kunksmoor“
Oskar Luts „Nukitsamees“
M.G. Schmidt „Viplala lood“ või „Miisu“
O.Preussler „Väike nõid“ või „Nõiad, tondid, vetevaimud“
J.M.Barrie „Peeter Paan“
L. Frank Baum „Võlur Oz“
M. Lobe „Vanaema õunapuu otsas“

Aprillikuu kirjanikud (30. aprill)
Lindgren või Dahl (Kui oled Lindgrenit vähe lugenud, siis vali kindlasti tema.)

Lustlik maikuu (28. mai)
Louis Sachar Pahupidi kooli lugude raamatud
Anders Jacobsson, Sören Olsson Sune raamatud
Christian Bienek Ülemnuuskur Osvaldi raamatud
Või leiame üheskoos midagi lõbusat veel.

Vabadus - mis see on?

* oled vaba, võid teha, mida ise tahad;
* saad liikuda, õue saamine;
* koolipäevi ei ole;
* ei pea tööle minema;
* kui inimesed saavad kodus olla;
* kui mingi riik on näiteks sõja võitnud ja enne seda oli Eesti veel Venemaa osa, aga Eesti võitis sõja ja siis ei olnud me enam Venemaa osa;
* väga rahulik päev;
* kui ei olda vangis ja kui ei pea tegema nii nagu teised;
* inimene on vangis ja ta saab vangist välja. Ma arvan, et see on see;
* kui ma olen looduses ja matkan looduses;
* kui mõni riik on ennast vabaks võidelnud;