Loodame, et õpime kõik hästi ja tõstame käsi. Saame kõik väga hästi hakkama!
Mõtle, mida saada tahad jõuluks. Kirjuta see kindlasti jõuluvanale. Head päkapiku- ja jõuluvana-õnne!
OTTO
Hoidke üksteist ja koduloomi!
KRISTIAN
Päev võiks olla rõõmus!
LISETTE
Küsite, et miks üllatus ja miks Otto? Aga kuulake siis. Nimelt saabus Otto täna kooli koos kastiga. See oli kinni. Loomulikult olime uudishimulikud. Inimeseõpetuse tunni lõpuks, kui meil tähtsad asjad kõik arutatud said, rääkis Otto meile loo. Tema oli nimelt kooli tulnud ja kooli ees üht kasti märganud. Kasti peal olla kiri olnud, et kaks cõhhile jõuluvanalt. Kui Otto kasti tuppa hakkas tassima, kadus kiri ära. Nii see kast meile kolmandale korrusele jõudiski. Ja kasti sees.... olid igasugused raamatud loomadest ja rahvustest, küll värvimise ja joonistamise tarvis. Võite arvata, et kõik järgmised vahetunnid möödusid lugedes ja värvides. Kui tore, et Otto oli õigel ajal õiges kohas. Aitäh Otto! 
Onkont ja arvutiklass on juba vanad tuttava sõnad. On - tuleneb sõnast online ja kont sõnast kontrolltöö. Nii võibki öelda, et lahendasime täna arvutiklassis matemaatikas online kontrolltööd. Eks me ikka arvutasime, tuletasime meelde veidi geomeetrilisi kujundeid ja pidime ka natuke nuputama. Igavesti vahva oli! Ei tea, kas järgmisel kolmapäeval jälle? 
Kas põder on meie metsade kõige suurem loom? Mida sööb metskits? Kus armastab elada karu? - ja paljudele teistele küsimustele leidsime vastuse tehes paaristööd loodusõpetuse tunnis. Seejärel pidime paarilisega oma looma teistele kirjeldama: suurus, karvkatte värv, kus elab, millest toitub. Kõik loomad arvati ära. Olime tublid! 
Teisipäeval peale söögivahetundi võis meie klassis näha suurt mööbeldamist. Sättisime koolilauad seinte äärde, koolikotid ja padjad ukse taha, soolased ja magusad suupisted väljanäitusele. Ja siis võis pidu alata. Kõigil meil oli ülesanne midagi klassikaaslaste lõbustamiseks ja harimiseks ette valmistada. Sellist mõistatuste ja viktoriinide sadu ei ole aga enne nähtud. Vaevalt saime ühed auhinnad jagatud, kui leidsime end taas küsimustele vastamas. Igatahes tarkust kogusime palju! Aitäh Lisettele, Paulale, Merielile, Ottole, Mattiasele, Mariale, Britule, Annamarile, Victoriale, Kellyle, Kertule, Helena ja Maria Kristinale. Silma ilu oli ikka ka: Elisabeth ja Kati ning Patrik, Roland, Marten ja Uku esitasid meile vahvaid tantse; Ken oli aga väike võlur, kes trikitas kaartidega. Üllatuskülaliseks oli aga Kristiani isa, kes Kristianiga koos olid kodus meisterdanud vulkaanikraatri. Meie silme all hakkas see meistriteos ka purskama. Põnev oli! Saime veidi ka tantsu vihtuda ja siis äkki heliseski koolipäeva lõppu kuulutav "Mu süda ärka üles". Jääme järgmist korda ootama. 
Esmaspäeval käis õpetaja sööklas kaameraga ringi. Huvitav miks? Ja miks mõnel pildil on kaitsev käsi taldrikul ees? Ja miks mõni sell kaamerat nähes tõttas toitu juurde võtma? Palju huvitavaid küsimusi. 
Esmaspäevast alates hakkasime ootama, millal jõuab kätte uurimuste ettekandmise päev. Neljapäeval jõudis. Kogunesime aga rühmadesse ja rääkisime, mida põnevat oma taime kohta teada saime. Aeg lendas linnutiivul. 
Kas aulasse on tekkinud jääväljak? Esmapilgul tundub küll nii, sest meie kaks väikest kaunitari Meriel ja Paula liuglesid aulas uiskudel nii et vaata ja imesta. Tähelepanelikult uurides selgus ikka, et aula põrandat jää ei kata, küll aga vana tuttav parkett. Ja plikadel on jalas hoopis rulluisud, millel nad kõiksugu imetrikke tegid. Ilus oli! Aitäh ka tüdrukute treenerile, kes esmaspäevasel kogunemisel kaasas oli ja meile sellest huvitavast spordialast veidi kõneles.