Meenutus Aegviidu-radadelt

Ehk mäletate veel 9. oktoobrit ja imelist sügisilma, mil Aegviidu looduskeskuses kokku saime. Loomade jäljed ja nahad ning seened- mõned tundsime ära, mõned mitte. Targemaks saime aga kindlasti. Ja siis matkarajale, kus meie hea matkajuht nii mõndagi, mida meie silm tavaliseks pidas, põnevaks suutis rääkida. Proovisime ka, mis tunne on rabas kõndida täielikus vaikuses. Meile hakkas see nii meeldima, et palusime luba mängu jätkata. Ja nii me siis kõndisime hanereas ja nõnda tasa, et rabahääli oli kuulda. Tiir raba peal tehtud, kogunesime piknikuplatsile ja lasime heal- paremal kõhtusid hellitada. Meie seas oli ka sünnipäevalaps: Vincu ema Anne-Mari, kes imeväel tordi välja võlus. Me olime keeletud. Sünnipäevalaul kõlas vägevalt ja tort maitses hea. Mis sa hing veel tahta oskad?

Palju õnne, Meriel!

Sa tõid täna looma kooli,

teistest sa palju hoolid.

Oled väga tubli laps-

tõesti, tõesti virk ja kraps.

Mõtted sul on peas,

väga hästi õpid sa.

Oled sõnakuulelik ja hea.

Joonistad sa lahedalt,

pliiatsid su sõbrad.

Mõtled hästi vahedalt

ja sinuga meil hea!

Palju õnne, meie kallis õnnetriinu Meriel!

2.c ühislooming

Ilusat vaheaega!

Maastikumäng "Kuldne sügis"

Reedene koolipäev lõppes maastikumänguga "Kuldne sügis". Kogunesime staadionil juba tuttavate lippude all ja tuttavate riigikaaslastega. Jaak rivistas meid üles, Kaja luges sõnad peale, et kuidas sõbralikult ja teisi toetavalt mängida, ja siis stardipauk kõlaski. Jooksmine, orienteerumine, nuputamine, üksteise abistamine ja innustamine - kõige sellega tuli rajal kokku puutuda. Finišisse jõudes olime nii läbi, et nõudis pingutamist veel viimast korda enne vaheajale minekut klassi jõuda. Kuid päris hea oli sõpradega arutada, et küll me olime ikka kanged sellid. Vaat, millega hakkama saime!

Kristiani väike sõber

Merieli väike sõber

Mis on õnn?

Palju õnne, Britu!

Sünnipäev Sul on,

aastaid Sul on kaheksa.

Mina tean, et oled Sa

ülihea ja armas ka.

Britu, oled Sa üks tore sell,

hullad meiega ja õpid ka.

Vahel viskad villast ja

maal Sa käia armastad.

Mõtteid Sul on palju peas,

oled nagu maasikas.

Laulad väga hästi ka:

trallal- lal- lal- lal- lal-la.

Meie sõbrad Sulle oleme head!

Palju õnne, meie kõige kallim Britu!

Vahva kolmapäev

Kolmapäev on ikka üks vahva päev! Kohe hommikul ootas meid Mari puutöökojas. Hommikuringis tekitasid elevust meie meisterdused ja kummalised unenäod. Mida kõike me unes ka näeme! Eriti tore on see, et pea kõigis kuuldud unenägudes seiklesime me ise, 2.c tegelased. Nii et ka öösel oleme üksteise jaoks olemas. Päev lõppes rühmas tegutsemisega: pidime juhendi järgi mõõtma, lõikama, joonestama, kleepima ja joonistama. Vahepeal sai padjanurgas ka koomiksit lehitsetud. Küll koolis on hea!

Õpetajate päev koos Liisbetiga

Täna oli järjekordne vahva päev koolis. Me saime õppida koos 12. klassi targa ja ilusa plikaga. Liisbetiga õppisime ilusat emakeelt ja võistlesime nuputamises. Ja mis viga õppida, kui peale ajude ragistamist kommi ka jagatakse. Aitäh, Liisbet! Sa olid väga mõnus õpetaja.

Esimene loodusklass Laagris

Meie esimene selle aasta loodusklass viis meid Laagrikeskuse Tallu. Kohe, kui bussist maha astusime, vaatasime tõtt hobustega. Nii kange tahtmine oli neile pai teha. Noh, ja õnneks see tahtmine sai ka teoks. Paid tehtud, matkasime edasi. Tee peale jäid lokkis soengutega ja väga uudishimulikud lehmad. Ka neid sai pikalt imetletud ja silitatud. Ja siis läks mängimiseks lahti, no nii soojenduse mõttes. Lõbus oli. Mõne aja pärast jagati meid neljaks rühmaks. Kaks rühma hakkasid maastikumängu mängima: igas punktis pidi lahendama loodusteemalise ristsõna. Teised kaks rühma läksid aga püstkotta lõkke tegemist õppima. Kui maastikumäng mängitud ja lõke tehtud, tegime väikse rännaku jõe äärde ja õppisime tundma indiaanlaste sauna. Peale väikest söögipausi vahetasime tegevused. Päeva lõpuks olid kõik tuld teha saanud ja maastikul orienteerunud. Nii see looduses õppimise päev linnulennult välja nägigi.

Esimene loodusklass Laagris

Teaduskonverents looduses

Neljapäeval kohtusimegi loodusõpetuse tunnis õues. Ilm oli ilus. Meie väikesed teadlastegrupid otsisid üles oma puu ning harjutasid veidi seda va esinemist. Et mida rääkida ja kuidas. Teaduskonverents õnnestus väga hästi. Kes alustas esinemist küsimusest, kes lasi ringi käima puu lehe ja vilja. Vaata ja imesta kohe!

Victoria ja tema sõber

Oi, kuidas me ootasime neljapäeva. Miks? "Lemmikloomad kooli" sai avapaugu. Nimelt tuli Victoria kooli koos oma sõbraga. Huvitav, kes on järgmine?

Puid uurimas

Teisipäevases loodusõpetuse tunnis uurisime rühmades ühte Eestis kasvavat puuliiki. Saime teada kase, vahtra, tamme, haava, saare, pihlaka, lepa ja pärna rahvapärased nimetused, kus need puud kasvada armastavad ja kuidas inimesed neid kasutavad. Iga puu kohta teadsid neid vahvaid seiku vaid kolm tegelast. Tahtsime aga, et kogu klass saaks teadjaks. Hoidsime pöialt, et neljapäeval oleks ilus ilm ja saaksime õue põigata, oma puud üles otsida ning neid teistele tutvustada.

Tähestik pähe

Reedel tuletasime meelde tähti kindlas järjekorras. Vaatasime, milline on puhas eesti tähtestik. Uurisime, miks me oma tähestikku võõraste tähtedega rikastanud oleme. Tunni lõpus sai igaüks ise kontrollida, kui hästi tal tähestik meelde jäi. Tegime seda nii:

Palju õnne, Helena!

Reedel, kui vihm ja päike tegutsesid samaaegselt, oli meie Helenal sünnipäev. Õnnitlesime teda südamest. Helena rääkis meile, kuidas teda hommikul pere poolt üles lauldi. Meie aga kirjutasime talle üheskoos luuletuse.

Helena on väga tore,

Helena on krips ja kraps

nagu tubli koolilaps.

Helena on tore sell

teises klassis juba käib.

Helena meil hästi loeb

tähestik tal lupsti peas.

Helena on tark ja hea.

Sõpru leiab- kukepea.

Mata tal on väga hea:

üks pluss üks on juba peas.

PALJU ÕNNE, KALLIS HELENA!

SOOVIME, SOOVIME PALJU HEAD!

OSTA KOOLIKALENDER!!

Metsa seenele

"Metsa seenele" või siis "mina lähen volgaga" sõnade saatel me oma etteastet kogunemisel alustasimegi. Olime ise ka vahvad seenelised: kummikud jalas ja korv käevangus, nägu naerul ja selg sirge. Meil läks täitsa hästi. Nii mõngi küsis: "Millal me jälle esineda saame?"

Nukuteatris ja kooliteatris

"Metsa seenele" viisijupp kummitab siiani kõrvus. Ega see ime ole, kui päev algab ja lõppeb "Seenelauluga" kooliteatris. Jah, just kooliteatris, sest esimese ja viimase tunni olime aula lavalaudadel ja harjutasime esmaspäevase kogunemise etteastet. Vahepeal põikasime ka päristeatrisse, sest Kalle Blomkvistil ja Rasmusel oli meie jaoks üks väga põnev lugu jutustada.