kolmapäev, 23. november 2011
Putukauurijad retkel
Miks vihmaussid vihmase ilmaga kõik maapinnale ilmuvad, kellelt oleksid võinud inimesed paberitegemist õppida, miks mesilased aeg-agalt tantsu löövad - nendele ja paljudele teistele põnevatele küsimustele me loodusetunnis paarilisega vastuseid otsisime. Põnev oli!
laupäev, 19. november 2011
Käib töö ja vile koos
Meie leheriisujate töökas ja rõõmsameelne seltskond. Kellel veel lehed riisumata, siis meie tiimiga võib ühendust võtta. Tõttame heal meelel appi!
reede, 18. november 2011
Kaunid kadrid ja plakatid
Kadripäeva heategevuslik laat oli märksõnaks,kui kunstitunniga alustasime. Kuidas anda koolikaaslastele teada, et meie korraldatav laat on kohe-kohe kätte jõudmas. Arvasime, et on vaja plakatid valmis meisterdada. Seekord jõudsime paaristööna iseäralike plakatiteni. Miks mitte kasutada alusena kauneid kadrisid endid? Mõeldud, tehtud. Ja siin meie kaunitarid ongi!
teisipäev, 15. november 2011
Mehed köögis
Nädala kõige oodatum päev on kahtlemata teisipäev. Miks? Noh siis saab endale põlle ette siduda, panni tulele panna ja kokata, kokata, kokata. Koos sõpradega, koos ülevate emotsioonidega, koos veidike tähtsa tundega, koos targa õpetajaga.
Omlett ei ole kunagi nii hästi maitsenud. Järgmise teisipäevani siis!
Omlett ei ole kunagi nii hästi maitsenud. Järgmise teisipäevani siis!
pühapäev, 13. november 2011
reede, 11. november 2011
neljapäev, 10. november 2011
Auväärne hõbemedal "Haabersti Väikse Elupäästja" konkursil
Meie võidukas meeskond koosseisus Paula, Maria, Britu, Otto ja Roland on ära teeninud pika pai. Nad esindasid meie klassi väärikalt,näidates üles häid teadmisi ja oskusi, koostööd ja lusti. Aitäh teile! Oleme väga uhked.
kolmapäev, 9. november 2011
neljapäev, 3. november 2011
kolmapäev, 2. november 2011
Tüdrukud ja "Minu märk"
Käsitöötunnis valmistasid tüdrukud endile pimedaks ajaks helkurid. Aga mitte nii sama, vaid oma märgiga. Hinge ja armastusega tehtud.
esmaspäev, 31. oktoober 2011
pühapäev, 23. oktoober 2011
neljapäev, 20. oktoober 2011
kolmapäev, 19. oktoober 2011
Rotipreilid ja kõik muu
Hommik üllatas meid kahe rotipreiliga. Alguses oli päris hea kaeda neid veidi kaugemalt. Kui aga paljud julgesid üha lähemale ja lähemale minna, siis ei jäänud ka kartlikemal meist midagi muud üle, kui sammuke edasi minna. Julgus kasvas ning lõpuks ei leidunud vist kedagi, kelle käes või õlal preilid rotid ei siblinud. Päev jätkus kahe inimpreili sünnipäevaga. Britu lendas õhku 9 korda, Meriel 10. Palju õnne neile! Merieli ema Triin oli selleks tähtsaks päevaks küpsetanud beseekooke vahukoorega. Küll olid head! Vahva oli ka see, et just eelmisel päeval olime arutanud, missugune see besee ikka välja näeb ja maitseb. Saimegi teada. Aitäh, Triin!
Sellesse päeva mahtus veel inglise keele mängude hommik aulas koos 3.a ja 3.b-ga, loomulikult kehaline kasvatus. Peale sportimist kogunesime mängunurka ringi ja lasime oma neljajalgsetel külalistel mööda meid veidi turnida. Tsirkus missugune!
Väiksemates ringides lugesime aga "Kevade" katkendeid ja arutasime, mis õppimise mõnikord keeruliseks muudab.
Viimastel koolipäeva minutitel tõotasime aga pühalikult PUHATA. Algas ju VAHEAEG!
Sellesse päeva mahtus veel inglise keele mängude hommik aulas koos 3.a ja 3.b-ga, loomulikult kehaline kasvatus. Peale sportimist kogunesime mängunurka ringi ja lasime oma neljajalgsetel külalistel mööda meid veidi turnida. Tsirkus missugune!
Väiksemates ringides lugesime aga "Kevade" katkendeid ja arutasime, mis õppimise mõnikord keeruliseks muudab.
Viimastel koolipäeva minutitel tõotasime aga pühalikult PUHATA. Algas ju VAHEAEG!
teisipäev, 18. oktoober 2011
Üksteist üllatamas ehk klassi pärastlõuna
Kolm esimese tunni tarkused kogutud, kogunesime jälle oma armsasse pessa ja kukkusime mööbeldama. Küsite, et miks? Meie klassiruumist pidi kohe-kohe saama areen esinemisteks, sest klassi pärstlõuna ootas. Ootasid tegelased raamatutest ja filmidest. Ja siis see algas: Inglise roosid, tantsijad, saabastega kassid, Viltsussid ja Heinakübarad, Tommyd ja Jerryd, mustkunstnikud, mr Beanid ja nende kaaslased. Etteasteid ja viktoriine oli nii palju, et mängimiseks enam aega ei jagunudki. Huvitav, kellena me järgmisel korral kokku saame?
esmaspäev, 17. oktoober 2011
laupäev, 15. oktoober 2011
reede, 14. oktoober 2011
teisipäev, 11. oktoober 2011
pühapäev, 9. oktoober 2011
kolmapäev, 5. oktoober 2011
laupäev, 24. september 2011
MIKS, KUIDAS, KAS?
Kas teie teate miks Tõmmu päeval lennata ei tohi või kuidas koer jooksma õppis? Meie saime peale eesti keele tundi teada. Kel huvi, lugegu...
KUIDAS KOER JOOKSMA ÕPPIS
Vanasti ei osanud jahikoer joosta ja seetõttu ei saanud nad ühtegi looma kätte, püüa, kuidas tahad. Ühel päeval läks peremees jälle koeraga metsa jahile, kuid koer ei saanud endiselt ühtegi looma kätte. Siis tuli peremehele mõte. Ta sidus enda külge kondi ja kõndis koera ees, kuni koer lõpuks jooksma hakkas. Ja sellest ajast peale koer jooksebki.
Kristian ja Helena
MIKS MESILANE SUMISEB
Ühel kenal päeval üks väike mesilasperekond tegid oma hommikust jalutuskäiku. Nad jõudsid koju ja hakkasid oma toimetusi tegema. Isa hoolitses väikeste mesilaste eest, ema tegi süüa ja suuremad mesilased läksid kooli, mille nimi oli Mesilaskool ja neile õpetati, kuidas mett teha. Pärast kooli tuli puhkus nii lastel, emal ja isal. Tuli lõunane jalutuskäik ja terve pere läks jalutama, aga juhtus ime, keegi ei märganud mesilaspere.Nad vehkisid käsi, karjusid, aga midagi ei juhtunud. Neil oli ju viipekeel, nõelata nad ei tahtnud. Kuid siis juhtus ime, kõige väiksem mesilane hakkas järsku sumisema.Kõik inimesed, loomad ja putukad hüppasid teel eest. Sellet ajast mesilased sumisevadki.
Jannu ja Paula
KUIDAS KOER KONDINI JÕUDIS
Ühel ilusal suvepäeval mängis väike koer Muki aias. Järsku väsis Muki ära. Siis tuli talle pähe mõte, et võiks midagi närida. See võiks olla näiteks kont. Aga Mukil ju seda polnud. Muki mõtles, et kui mul konti pole, siis lähen ja otsin. Muki läkski ja otsis. Muki hakkas juba lootust kaotama, sest oli juba terve päeva otsinud kuusikust, rannast ja linnast. Lõpuks vajus Muki täitsa ära. Muki nägi unes, et kont oli pilve peal. Selle jubeduse peale ärkas Muki üles ning hakkaski pilve peale hüppama. Aga ta ei suutnud ju ühegi pilve peale hüpata. Järsku möödus väike linnuke Muki eest ja Muki üritas linnule peale hüpata. Linnuke ütles säutsudes:" Oled sa peast segi, et minusuguse nõrgukese peale hüppad?" Muki lausus, et ta tahab ainult seda konti, mis asub pilve peal. Lind ültes: "Sa kaeva see lihtsalt oma jalge alt välja."
Meriel ja Victoria
MESILANE ALBERT
Ükskord sündis väike beebimesilane, kelle ema pani talle nimeks Albert. Aegapidi kasvas Albert suureks töömesilaseks, kellele väga oma töö meeldis. Ühel päeval tulid Alberti ema ja isa tema juurde ja ütlesid, et ta on juba nii suur, et peab kodust lahkuma ja endale ise tööd otsima. Albert vihastas väga ja lahkus öösel nii, et ema ja isa ei teadnud. Albert rändas ööd ja päevad. Ühel varahommikul jõudis Egiptimaale. Ta leidis endale täpselt paraja töö ja jäi sellega väga rahule. Nii jõudsid mesilased ka Egiptimaale.
Kati ja Ken
MIKS JÄNESEL ON PIKAD KÕRVAD
Olid kord kaks sõpra Mikk ja Peeter. Ühel päeval läksid nad aasale ja leidsid sealt jänese. Nad said ta hõlpsasti kätte ja viisid oma koju. Ukse ees tekkis neil tüli, kes näitab jänest emale. Mikk tõmbas kõrvadest, Peeter käppadest. Jänes karjus "äää" ja võitles end vabaks. Sellest ajast on jänestel pikad kõrvad.
Otto jaBritu
MIKS SEBRA ON TRIIBULINE
Kunagi olid sebrad valged. Ühel päeval tulid jahimehed ja sebra pistis jooksu, jõudis linna ja kukkus just värvitud ülekäigurajale pikali ja värvus triibuliseks. Ühel päeval muutusid kõik sebrad triibuliseks, kuna ka nemad põgenesid linna ja hüppasid ülekäigurajale. Ja sellised ongi nüüd sebrad.
Patrik ja Annamari
MIKS REBASE SABAOTS VALGE ON
Rebane on ilus punane. Tal on kohev saba. Ta ehitab endale kodu orgu. Ta sööb jäneseliha, konni, hiiri, roomajaid ja linde. Ta on kaval ja osav. Teda võib leida soodes ja rabades. Rebane võib olla saagiks ka huntidele. Ühel päeval saatus rebane kunstniku tuppa ja ta kukkus valgesse värvipotti. Seepärast läkskita sabaots valgeks.
Mattias ja Lisette
GEPARDI OMA LIHA
Elas kord gepard. Ta oli kiire ja aktiivne, eriti lihaga. Ükskord nägi gepard kitse.Gepard vaatas suurte silmadega kitse poole. Gepard hiilis põõsastes ja karga kitse otsa, aga kits jõudis plehku panna. Gepard jooksis nii kiiresti kui suutis, aga järele ei jõudnud. Gepard minestas ja kukkus pikali. Gepard ärkas üles ja nägi pea ees liha. Ta oli õnnelik kargas püsti ja viskas liha suhu. Gepard arvas, et kellelgi jäi liha üle ja tõi talle.
Maria ja Max
MIKS TÕMMU PÄEVAL LENNATA EI TOHI
Ühel ilusal päeval üks pisike öökullipoeg mõtles, et miks ta päeval lennata ei tohi. Öökulli nimi oli Tõmmu. Tõmmu küsis seda emalt. Ema ütles: "Sest sina oled ju öökull, mitte päevakull."
Elisabeth ja Marten
KARU TALVEUNI
Karuisand oli talviti väga unine, ei suutnud isegi meepurki lahti teha. Ükskord,kui jälle talv lähenema hakkas, tulid kõik teised karud kokku ja küsisid karuisandalt, et miks ta talveund ei maga. Karuisand vastas, et see ei ole ju loomulik. "KARU TALVEUNI;" naeris karuisand. Teised karud aga nõudsid, et karuisand magaks ka talveund. Siis ütles Karuisand, et ta on nõus teiste karudega koos talveund magama. Ja sellest ajast saadik magavadki kõik karud talveund.
Uku ja Maria
KUIDAS KOER JOOKSMA ÕPPIS
Vanasti ei osanud jahikoer joosta ja seetõttu ei saanud nad ühtegi looma kätte, püüa, kuidas tahad. Ühel päeval läks peremees jälle koeraga metsa jahile, kuid koer ei saanud endiselt ühtegi looma kätte. Siis tuli peremehele mõte. Ta sidus enda külge kondi ja kõndis koera ees, kuni koer lõpuks jooksma hakkas. Ja sellest ajast peale koer jooksebki.
Kristian ja Helena
MIKS MESILANE SUMISEB
Ühel kenal päeval üks väike mesilasperekond tegid oma hommikust jalutuskäiku. Nad jõudsid koju ja hakkasid oma toimetusi tegema. Isa hoolitses väikeste mesilaste eest, ema tegi süüa ja suuremad mesilased läksid kooli, mille nimi oli Mesilaskool ja neile õpetati, kuidas mett teha. Pärast kooli tuli puhkus nii lastel, emal ja isal. Tuli lõunane jalutuskäik ja terve pere läks jalutama, aga juhtus ime, keegi ei märganud mesilaspere.Nad vehkisid käsi, karjusid, aga midagi ei juhtunud. Neil oli ju viipekeel, nõelata nad ei tahtnud. Kuid siis juhtus ime, kõige väiksem mesilane hakkas järsku sumisema.Kõik inimesed, loomad ja putukad hüppasid teel eest. Sellet ajast mesilased sumisevadki.
Jannu ja Paula
KUIDAS KOER KONDINI JÕUDIS
Ühel ilusal suvepäeval mängis väike koer Muki aias. Järsku väsis Muki ära. Siis tuli talle pähe mõte, et võiks midagi närida. See võiks olla näiteks kont. Aga Mukil ju seda polnud. Muki mõtles, et kui mul konti pole, siis lähen ja otsin. Muki läkski ja otsis. Muki hakkas juba lootust kaotama, sest oli juba terve päeva otsinud kuusikust, rannast ja linnast. Lõpuks vajus Muki täitsa ära. Muki nägi unes, et kont oli pilve peal. Selle jubeduse peale ärkas Muki üles ning hakkaski pilve peale hüppama. Aga ta ei suutnud ju ühegi pilve peale hüpata. Järsku möödus väike linnuke Muki eest ja Muki üritas linnule peale hüpata. Linnuke ütles säutsudes:" Oled sa peast segi, et minusuguse nõrgukese peale hüppad?" Muki lausus, et ta tahab ainult seda konti, mis asub pilve peal. Lind ültes: "Sa kaeva see lihtsalt oma jalge alt välja."
Meriel ja Victoria
MESILANE ALBERT
Ükskord sündis väike beebimesilane, kelle ema pani talle nimeks Albert. Aegapidi kasvas Albert suureks töömesilaseks, kellele väga oma töö meeldis. Ühel päeval tulid Alberti ema ja isa tema juurde ja ütlesid, et ta on juba nii suur, et peab kodust lahkuma ja endale ise tööd otsima. Albert vihastas väga ja lahkus öösel nii, et ema ja isa ei teadnud. Albert rändas ööd ja päevad. Ühel varahommikul jõudis Egiptimaale. Ta leidis endale täpselt paraja töö ja jäi sellega väga rahule. Nii jõudsid mesilased ka Egiptimaale.
Kati ja Ken
MIKS JÄNESEL ON PIKAD KÕRVAD
Olid kord kaks sõpra Mikk ja Peeter. Ühel päeval läksid nad aasale ja leidsid sealt jänese. Nad said ta hõlpsasti kätte ja viisid oma koju. Ukse ees tekkis neil tüli, kes näitab jänest emale. Mikk tõmbas kõrvadest, Peeter käppadest. Jänes karjus "äää" ja võitles end vabaks. Sellest ajast on jänestel pikad kõrvad.
Otto jaBritu
MIKS SEBRA ON TRIIBULINE
Kunagi olid sebrad valged. Ühel päeval tulid jahimehed ja sebra pistis jooksu, jõudis linna ja kukkus just värvitud ülekäigurajale pikali ja värvus triibuliseks. Ühel päeval muutusid kõik sebrad triibuliseks, kuna ka nemad põgenesid linna ja hüppasid ülekäigurajale. Ja sellised ongi nüüd sebrad.
Patrik ja Annamari
MIKS REBASE SABAOTS VALGE ON
Rebane on ilus punane. Tal on kohev saba. Ta ehitab endale kodu orgu. Ta sööb jäneseliha, konni, hiiri, roomajaid ja linde. Ta on kaval ja osav. Teda võib leida soodes ja rabades. Rebane võib olla saagiks ka huntidele. Ühel päeval saatus rebane kunstniku tuppa ja ta kukkus valgesse värvipotti. Seepärast läkskita sabaots valgeks.
Mattias ja Lisette
GEPARDI OMA LIHA
Elas kord gepard. Ta oli kiire ja aktiivne, eriti lihaga. Ükskord nägi gepard kitse.Gepard vaatas suurte silmadega kitse poole. Gepard hiilis põõsastes ja karga kitse otsa, aga kits jõudis plehku panna. Gepard jooksis nii kiiresti kui suutis, aga järele ei jõudnud. Gepard minestas ja kukkus pikali. Gepard ärkas üles ja nägi pea ees liha. Ta oli õnnelik kargas püsti ja viskas liha suhu. Gepard arvas, et kellelgi jäi liha üle ja tõi talle.
Maria ja Max
MIKS TÕMMU PÄEVAL LENNATA EI TOHI
Ühel ilusal päeval üks pisike öökullipoeg mõtles, et miks ta päeval lennata ei tohi. Öökulli nimi oli Tõmmu. Tõmmu küsis seda emalt. Ema ütles: "Sest sina oled ju öökull, mitte päevakull."
Elisabeth ja Marten
KARU TALVEUNI
Karuisand oli talviti väga unine, ei suutnud isegi meepurki lahti teha. Ükskord,kui jälle talv lähenema hakkas, tulid kõik teised karud kokku ja küsisid karuisandalt, et miks ta talveund ei maga. Karuisand vastas, et see ei ole ju loomulik. "KARU TALVEUNI;" naeris karuisand. Teised karud aga nõudsid, et karuisand magaks ka talveund. Siis ütles Karuisand, et ta on nõus teiste karudega koos talveund magama. Ja sellest ajast saadik magavadki kõik karud talveund.
Uku ja Maria
reede, 23. september 2011
Kuidas me Kakerdaja rabas toimetasime
Kõige olulisem loodusklassi minekul on, et buss ikka meie kollase koolimaja ette jõuaks. Jõudis! Siis bussi ja teele! Bussis saime Silja käest teada, miks rabal seesugune naljakas nimi on. Selgus, et raba on saanud oma nime ühe linnu järgi, kes vees toimetab imepärase kergusega, maismaal aga vaarub ja kakerdab. See lind on kaur. Tuletasime meelde kõik soo ja raba põhilised taimed, saime teada, miks puud seal na kiduravõitu on, miks rabavesi janu ei kustuta, miks rabas midagi ei lagune ja veel palju muud. Mari õpetas meile, kuidas rabataimedest nööre punuda, püüdsime mängida lehepilli. Tagasi tulles sündis aga midagi väga ilusat. Ottol tuli mõte, et mis me ikka niisama tammume, hakkame aga telefoni mängima. No ja mitte neid väikseid vidinaid, mis meil kõigil taskutes on, vaid seda väga vana mängu, mida kõik meie emad-isad armastanud on. Ja see juba oli midagi! Eks me õppisime ka seda, et matkajuhti peab alati oma kõrvadega kuulama. Need olid väärt õppetunnid! Järgmise korrani siis!
reede, 16. september 2011
Koolipäevade hommikud
Kolmanda klassi hommikud algavad meil sel aastal enne kukke ja koitu. Vihmasel hommikul, kui õues on veel veidi hämar, võib seda tõesti uskuma jäädagi. Klass on vaikne. Igaüks toimetab peaaegu kuuldamatult- kes paneb mängunurgas puslet kokku, kes arutab maailma asju tahvli juures, kes keerab kalendris lehekülgi, kes libistab sõrmi klaveriklahvidel... Kui aga klassiuksest sisse astuda ilusa päikesepaistelise ilmaga on pilt sootuks teine. Küll on hea, et on igasuguseid hommikuid!
teisipäev, 30. august 2011
Palju õnne, Roland!
Inglise keel või trummimäng-
võrdselt hästi,
niikuis kästi,
rütmiga ja rütmita,
mänguhoos ja müdinaga-
kena sul on elurada.
Bassi paned täiega,
tõuksi ühe jalaga,
aga mitte kätega.
Sõpradega lobised,
rütmi ikka pobised.
Olgu kevad, suvi, talv-
sul on ikka rõõmus smile.
Palju õnne, meie trummarist tõuksitaja!
2.c ühislooming
pühapäev, 31. juuli 2011
Palju õnne, Mari!
Oled suur meisterdaja,
rõõmu täis on kogu maja.
Väga lahke oled sa,
lapsi, mesilasi ka
hoiad sa ja armastad.
Muhus keedad nõgessuppi-
ära lükka taru uppi!
Karikakraid nopid-
ära suhu topi!
Meid sa palju aitad,
nagu päike paitad.
Kunagi sa käega ei löö-
räa palju kommi söö!
Palju õnne, meie puumeisterduste pro!
2.c ühislooming
rõõmu täis on kogu maja.
Väga lahke oled sa,
lapsi, mesilasi ka
hoiad sa ja armastad.
Muhus keedad nõgessuppi-
ära lükka taru uppi!
Karikakraid nopid-
ära suhu topi!
Meid sa palju aitad,
nagu päike paitad.
Kunagi sa käega ei löö-
räa palju kommi söö!
Palju õnne, meie puumeisterduste pro!
2.c ühislooming
laupäev, 16. juuli 2011
Palju õnne, Marten!
Oled väike meistrimees,
ujud alati kõige ees.
Koolis sulle käia meeldib,
toit sul kõhus hästi seedib.
Mata iga ilmaga,
vaatad hoolsa silmaga.
Trikitada meeldib sulle,
puhud rõõmsalt seebimulle.
Puutöö sul hästi sujub,
ikka kindlalt vee peal ujud.
Tahad hästi õppida,
mõnikord ka lustida.
Palju õnne, armas tahtejõuline pardikesest trikitaja!
2.c ühislooming
ujud alati kõige ees.
Koolis sulle käia meeldib,
toit sul kõhus hästi seedib.
Mata iga ilmaga,
vaatad hoolsa silmaga.
Trikitada meeldib sulle,
puhud rõõmsalt seebimulle.
Puutöö sul hästi sujub,
ikka kindlalt vee peal ujud.
Tahad hästi õppida,
mõnikord ka lustida.
Palju õnne, armas tahtejõuline pardikesest trikitaja!
2.c ühislooming
kolmapäev, 13. juuli 2011
Palju õnne, Ken!
Keniga on tore olla,
vee all sulpsu lüüa,
tantsuplatsil breiki panna,
suusatunnis kihutada mäest alla
või siis lihtsalt koos olla.
Kodus saiu küpsetad,
pärast meile pakud ka.
Luuletaja, vinge mees,
riime sead sa kõige ees.
Lahe kullimängija,
nalja viskad mõnuga.
Hamster kodus ootamas,
süüa temal poetamas.
Palju õnne, meie väike kokapoisist luuletaja!
2.c ühislooming
vee all sulpsu lüüa,
tantsuplatsil breiki panna,
suusatunnis kihutada mäest alla
või siis lihtsalt koos olla.
Kodus saiu küpsetad,
pärast meile pakud ka.
Luuletaja, vinge mees,
riime sead sa kõige ees.
Lahe kullimängija,
nalja viskad mõnuga.
Hamster kodus ootamas,
süüa temal poetamas.
Palju õnne, meie väike kokapoisist luuletaja!
2.c ühislooming
Tellimine:
Postitused (Atom)