Kui inimfiguurid seintel, hakkasime rühmades kehaosi kordama. Ikka nii, et üks rühmakaaslane on õpetaja ja teised õppijad. Päris põnev oli õpetaja olla ja teistmoodi tunne oli olla ka õpilane. Õppimise käigus selgusid meie inimfiguuride head ja vead. Nii avastasime, et mõnel paberinimesel ei olnud kõrvu, teisel kulme. Aga kõik ülejäänud osad olid olemas ja neid, mis olemas oli, oli ikka väga palju rohkem.

Meie lõokesed Kuldselt Trianglilt

Kuldse Triangli viimane osa oli solistide päralt. Kaks tsõhhist lõõritasid kaks vaprat muusikasõpra, kes väga hea tulemuse nimel olid nõus harjutama vahetundides ja peale tunde. Ja tulemus oli võrratu!

Helena

Maria Kristina

Inimfiguurid

Keha või kere või hoopis mõlemad? Noh, loodusõpetuses me hakkasime nende mõistetega tegelema. Ja kuidas sa ikka veel paremini õpid kui iseenda peal! Käelise tunnis püüamegi sõpradega koos iseendid paberile maalida, et neid meie keha osi paremini tundma õppida. Aitäh Kellyle, Kertule, Merielile, Paulale, Maria Kristinale, kes meid tapeediga aitasid!

Palju õnne, Vincent!

Näpus sul on rula,

nängid sa ka kula.

Rulataja oled klassis suur.

Veidi hoogu võta maha aprillikuus.

Oled väga vahva sell,

teise klassi koolikell.

Mängid lahedaid lugusid klaveril.

Oled vahest ärevil

või siis hoopis põnevil.

Spinner keerleb nagu vurr.

Elu ilu son kui kuld.

Palju õnne meie väike keerlevast spinnerist vigurvänt!

2.c ühislooming

Kuldne Triangel ja ansamblid

Esmaspäeval kogunemisele minnes oli veidi teistmoodi tunne sees. Miks? - küsite. Me nimelt olime üheskoos õpetaja Avega õppinud selgeks ühe loo, millega just esmaspäeval Kuldsel Trianglil esinema pidime. Noh, eks seda südamepõksumist oli ikka kuulda ka, aga lavalaudadel seistes oli kõik eelnev ununenud. Laulsime rõõmsal meelel!

Lugemise üle arutamas

Kas sulle raamat meeldis? Mis oli põnev? Kes sinu raamatus seiklesid? Miks see raamat üldse kirjutatud oli? Miks teised seda raamatut lugema peaksid?- neile küsimustele püüdsime täna rühmatöö käigus vastuseid leida. Ja leidsime ka.

Palju õnne, Kristian!

Mis päev on varsti käes?

See ju sinu sünnipäev.

Sünnipäev on tore päev,

see ei juhtu iga päev.

Käsi kribab paberil:

imelised joonteread,

meisterdused ülihead.

Rõõmustavad sind ja mind.

Kogu maa ja kogu ilm

mõtleb ja siis ütleb:

Sul on palju mõtteid häid.

Jaga teistega siis neid.

Palju õnne meie väike kunstmeisterdaja!

2.c ühislooming

Palju õnne, Kertu!

Kertukene, armas-hea,

millest mõtleb sinu pea?

Särad nagu päike,

vahel lööd kui äike.

Loomad sulle meeldivad,

vahel rõõmust laulad ka.

Varsti saad sa jänese-

närilise väikese.

Sporditüdruk vägev oled-

jooksed nagu gepard,

ujud nagu vaal,

paindud nagu superstaar.

Palju õnne, meie armas soe päikesekiir!

2.c ühislooming

Palju õnne, Kelly!

Kevad käes, kevad käes -

ilusat päeva sa näed.

Ilm on ilus, soe ja hea.

Pääsuke lendab sul üle pea.

Kelly ise väga hea.

Sul on ilus ja tark pea.

Silmad säravad kui kuld,

mitte nagu mutimuld.

Oled sõber väga hea,

tähtsaid mõtteid täis su pea.

Tegutsed sa mitmel rindel,

õnneks mitte nagu kringel.

Paljude unistuste täitumist!

2.c ühislooming

Kevadised paberspiraalid liblikate ja lepatriinudega

Küll sõbraga on ikka tore koos tegutseda! Ka keerulised asjad tunduvad lihtsad. Ringist spiraali lõikamine, lillede, lepatriinude, liblikate visandamine- kõik tuli välja justkui muuseas. Klassis pöörlevad lae all kevadised spiraalid - meie kätetöö!

Luuletusi lavastamas

Palju õnne, Patrik!

Patu, Jacksoni fännad,

kuldne mikrofon käes.

Päike paistab jälle võluväel.

Bowlingupall sul hästi veereb,

läbi elu vuhti- jee!

Tantsida oskad, laulda,

õppida matemaatika ja

kirjutada unepealt.

Meil on vedanud Sinuga.

Jalkat mängid nagu Torres.

Kõik on korras nagu Norras.

Palju õnne meie viisakalt lahe Patu!

2c ühislooming

Palju õnne, Annamari!

Kallis Annamari, hell ja hea.

Täna oled sa väga kena.

Sul on tark ja ilus pea,

laul ja naer käib üle pea.

Suvel suvilas käi,

söö maasikamoosi isu täis.

Kassipoeg sul väike on,

silmis paistab päike.

Olemas on hea koht,

kus ei puuduta sind oht.

Palju päikest ja palju rõõmu, kallis päikesekiir!

2.c ühislooming

Käes on sünnipäev

Söögivahetunnis sööklast tulles valitses A korpuse 3. korrusel tavatu vaikus ja rahu. Ei olnud näha ega kuulda kulli- ega pimesikumängijaid. "Kummaline," suutsin veel mõelda, kui klassiuksest sisenedes nägin üht sõbralikku ringi padjanurgas arutlemas selle üle, kas libahundid on olemas ja kus nad elavad? Kas Loch Nessi koletis elab ka tänasel päeval? Arutelu oli hoogne. Ringi keskel lebas aga raamat, mis selle vahva arutelu põhjustas. Ühes käes jäätis ja põrandal vaimutoit - imeline kooslus!

Päikeselises hommikuringis sünnipäevakringlit söömas.

Kriimsilm, karuott ja rebane ja kõik teised sulelised ja karvalised

Huvitav, kust need külalised kõik meie kooli sünnipäevale tulid? Aa, et sina tulid Kakumäe metsast ja sina Tarkuse laanest ja sina.... Hea, et kohale jõudsite. "Üles, üles, unimütsid" saatel marssisime läbi koolimaja, et jõuda aulasse, et armsale koolile palju õnne öelda. Natuke edevust ja enesenäitamist, natuke nutikuse proovilepanemist, natuke teiste tegemiste üle rõõmustamist - kõik see mahtus sünnipäeva eelpeole. PALJU ÕNNE RaM Koolile ja meile kõigile!

Kiirus ja täpsus

Kas teile meeldib arvutada? Aga meile? Mõnele meeldib kohe väga, teisele mitte eriti. Aga kui tulemused muudkui paranevad, kui näed, et muutud iga päevaga kiiremaks ja täpsemaks... siis ikka meeldib küll. Vähemalt selleks hetkeks, kui taaskord ennast ületanud oled. Arvutiekraan väreleb ja uued ja uued tehted tahavad lahendamist. Mõtelda on mõnus!

Robotid, mis päästavad maailma

Eesti Loodusmuuseumis

Eesti Lastekirjanduse Keskuses

Palju õnne, Elisabeth!

Täna sinu auks
päike pilve tagant välja tuli.
Öösel oli tal aga väga hea uni.

Sina, Elisabethi-plika,
oled ikka lahe sell.
Ja teed igasugu asju iga kell.

Sinu lemmiktegevus on kullimäng,
pehme ja mõnus on su säng.

Väga tore oled sa!
Vinge plika: tral- lal-laa.

Palju õnne, meie armas Okasroosike!
Lahedaid seiklusi sulle!

2 cõhhi ühislooming

Lilleline päeva algus

Kes oleks võinud arvata, et üks teisipäev võib alata lilleliselt? Aga just nii meie tänane päev algas. Poisid tulid pikas rivis klassi käed selja taga. Nagu võluväel ilmusid välja kaunid lilled. Meile, tüdrukutele! Aitäh!

Pikki linu kelgutamas

Kes siis meie seltskonnast endale kõige pikemad linad välja kelgutas? Pannidega sõitjate seas liuglesid kõige kaugemale Lisette ja Otto, pepulaudadega aga Kertu ja Britu. Rõõmsalt tuhisesid mäest alla aga kõik.

"Minu kodumaa" ehk luuletusi kirjutamas

Mõtelda on mõnus, eriti rühmas. Tuletasime klassiga koos meelde Eesti sümbolid ja rühmas püüdsime neid põimida riimidesse. Vot, mis välja tuli!

Kodumaa

Lipuvarda tipp on meil väga pikk.
Seisab sirgelt nagu tikk.
Kolm lõvi ühes reas,
Eesti riik on ülihea.
Rukkilill meil kasvab põllul,
räik räägib heal sõnul.
Pääsuke lendab üle pea.
Tuju tal on väga hea.
Paekivi kõva on,
tema peal hüppab konn.
Eesti keel on kodukeel,
inimestel hea on meel.

Otto, Meriel, Patrik


Sini-must-valge

Suitsupääsuke siin siristab ja
rukkilill kiristab.
Sini-must-valge meil lipp,
vapp kolme lõviga
meie Eestimaad valvavad.
Ja räim meil kodumaal rahus puhkab.

Elisabeth, Uku, Victoria

Kodumaa

Üks sinimustvalge lipp
hõljub terve Eestimaal.
Lipul ilusad värvid on
ja suitsupääsuke värviline on ka.
Meil vapil on kolm lõvi,
kes valvavad meid surmani.
Oh isamaa, mu õnne ja rõõm,
kui armas oled sa.

Helena, Max


Mu isamaa

Mu isamaa must ja valge,
sinine on kõige ees.
Meil on lipuvärvid selged,
puna palgel, rõõmus meel.
Eestimaa on meie kodu,
Eestimaa on armas meil.
Üldse pole halb see kodu.
Isamaa on armas meil.

Kristian

Kodumaa

Minu kodumaa on puhas ja valge,
meie lipuvärvid on sini-must-valge.
Meil on ka oma rahvuslill,
selle nimeks rukkilill.
Eestimaa on ilus maa ja
meile meeldib siin elada.

Maria, Ken, Vincent

Meie ilus kodumaa

Vapp meil kena, lipp on ka.
Vapp on kolme lõviga ja lipp on kolme värviga
ja räim meil puhkab rahuga.
Pääsulind on punapõskne.
Emakeel meil ilus on ....

Britt, Roland, Paula, Mattias