Kuidas me lumemöllu korraldasime

Meie metsade imetajad

Kas põder on meie metsade kõige suurem loom? Mida sööb metskits? Kus armastab elada karu? - ja paljudele teistele küsimustele leidsime vastuse tehes paaristööd loodusõpetuse tunnis. Seejärel pidime paarilisega oma looma teistele kirjeldama: suurus, karvkatte värv, kus elab, millest toitub. Kõik loomad arvati ära. Olime tublid!

Kadripäeva tähistamas

Teisipäeval peale söögivahetundi võis meie klassis näha suurt mööbeldamist. Sättisime koolilauad seinte äärde, koolikotid ja padjad ukse taha, soolased ja magusad suupisted väljanäitusele. Ja siis võis pidu alata. Kõigil meil oli ülesanne midagi klassikaaslaste lõbustamiseks ja harimiseks ette valmistada. Sellist mõistatuste ja viktoriinide sadu ei ole aga enne nähtud. Vaevalt saime ühed auhinnad jagatud, kui leidsime end taas küsimustele vastamas. Igatahes tarkust kogusime palju! Aitäh Lisettele, Paulale, Merielile, Ottole, Mattiasele, Mariale, Britule, Annamarile, Victoriale, Kellyle, Kertule, Helena ja Maria Kristinale. Silma ilu oli ikka ka: Elisabeth ja Kati ning Patrik, Roland, Marten ja Uku esitasid meile vahvaid tantse; Ken oli aga väike võlur, kes trikitas kaartidega. Üllatuskülaliseks oli aga Kristiani isa, kes Kristianiga koos olid kodus meisterdanud vulkaanikraatri. Meie silme all hakkas see meistriteos ka purskama. Põnev oli! Saime veidi ka tantsu vihtuda ja siis äkki heliseski koolipäeva lõppu kuulutav "Mu süda ärka üles". Jääme järgmist korda ootama.

Söögivahetunnis

Esmaspäeval käis õpetaja sööklas kaameraga ringi. Huvitav miks? Ja miks mõnel pildil on kaitsev käsi taldrikul ees? Ja miks mõni sell kaamerat nähes tõttas toitu juurde võtma? Palju huvitavaid küsimusi.

Palju õnne, Maria!

Sünnipäev sul sügisel,

mitte suvel suvisel.

Sügis hea ja sina ka,

heldus on meil lähedal.

Meie väike pesamuna

nagu tennispall.

Naerad, augud põskedes,

süda soe kui sai.

Arvutad ja loed

kui suur-

meister ikka, mis seal muud.

Oled meie tarkur sa,

kuigi oled kaheksa.

Täpset kätt ja selget silma, meie armas pesamuna Maria!

2.c ühislooming

Helena väike sõber

Esitleme taimede uurimusi

Esmaspäevast alates hakkasime ootama, millal jõuab kätte uurimuste ettekandmise päev. Neljapäeval jõudis. Kogunesime aga rühmadesse ja rääkisime, mida põnevat oma taime kohta teada saime. Aeg lendas linnutiivul.

Väike meenutus maastikumäng "Kuldne sügis" radadelt

Ilu rulluiskudel

Kas aulasse on tekkinud jääväljak? Esmapilgul tundub küll nii, sest meie kaks väikest kaunitari Meriel ja Paula liuglesid aulas uiskudel nii et vaata ja imesta. Tähelepanelikult uurides selgus ikka, et aula põrandat jää ei kata, küll aga vana tuttav parkett. Ja plikadel on jalas hoopis rulluisud, millel nad kõiksugu imetrikke tegid. Ilus oli! Aitäh ka tüdrukute treenerile, kes esmaspäevasel kogunemisel kaasas oli ja meile sellest huvitavast spordialast veidi kõneles.

Head isadepäeva!

Palju õnne, Uku- Torm!

Uku, tore oled sa,
teed meil sada trikki ka.
Õpid siis veel hästi sa.
Tark sa oled: ah-ah-aaa.

Jalkamees sa oled ju,
koolivorm sul seljas uus.
Vahel pisar silma tuleb,
lohutame sind kõik koos.

Naerunägu sul on peas,
kui sul tuju ülihea.
Sõbrad on sul väga head.
Mängid, naerad meiega.

Soovime Sulle, väike rõõmuraas, palju õnne ja vahvat kooliaastat ja 9ndat eluaastat.

Isadega sportimas

Neljapäeval kutsusime isad võimlasse sportima. Ja nad tulid ka. Ärevus oli enne võistlemist suur: tahtsime ju kõik võita. Aga eelkõige tundsime siiski rõõmu koosolemisest ja - tegutsemisest. Peale pingutust spordirajal kutsuti meid kohvikusse kringlit sööma ja morssi jooma. Ampsud ampsatud võtsime oma viimase jõuvarukese kokku ja sammusime kolmandale korrusele, meie klassi kingitusi üle andma. Isadel on nüüd hea lugeda!

Kõige ilusamad eestikeelsed sõnad

Etteütluse sabaotsas pidime kõik eraldi reale kirjutama kõige ilusama käekirjaga kõige ilusama eestikeelse sõna. Kõla järgi ei valinud sõnu vist mitte keegi, ikka sisu järgi. Mis sõna teie oleksite valinud?

Jan - UJU
Kati - ARMAS EMAKEEL
Max - ARMAS
Elisabeth - TÄHED, SÜDA, PÄIKE
Kristian - LEMMIKLOOMAD
Patrik - PERE
Otto - EESTI
Britt - KOER
Maria Kristina - SUITSUPÄÄSUKE, LIBLIKAS, LIND
Mattias - UJUMISTUND
Kertu- LILLED
Roland -KOER
Marten - EMA, ISA
Victoria - ILUS
Uku - ARMASTUS
Maria - SÕBRAD
Paula - KAUNIS
Helena- KOER
Meriel -ARMASTUS
Annamari - ARMAS
Lisette- EESTI
Kelly - PERE
Ken -POISS

Igalpool on hea, kodus kõige parem

Igalpool on hea, kodus kõige parem - kui õige. Lugedes rühmadega Leelo Tungla "Kodu" luuletust kõlas see igas luulereas.

Meie hingelinnud

"On inimesi, kes kuulevad hingelindu sageli, on inimesi, kes kuulevad teda harva, ja on inimesi, kes kuulevad teda üks kord elus" - see on sõnum Michal Snuniti poeemist "Hingelind". Meie kuuleme oma hingelindu sageli. Seetõttu oli ka kunstitunnis oma hingelindu joonistades hea kerge olla- ei raatsinud vahetundigi minna.

Olümpiamängude järelkaja

Kes tähelepanelikult pilti vaatab, leiab sealt meie Uku ja Maria. Just Uku ja Maria kuulusid olümpiamängude võidukasse riiki Sota-pota. Meil oli nende pärast väga hea meel.

Uued vanasõnad

Eesti keele tunnis tuli meil täna juttu luiskamisest. Tahvlilt vaatasidki meile vastu kolme vanasõna algused. Meie asi oli neid lõpetada.

VALE EI ...... *valeta *sammu kaugele *ole tõde *astu pikki samme *jää seisma*...SEISA KOTIS.

VALEL ON ....*totu pea*väiksed käed*luiskav pea*vähe sõpru*suured silmad...LÜHIKESED JALAD.

KES VALETAB, .....*ei leia sõpru*see kaugele ei jõua*on totu*see kaletab*saab vitsa ka....SEE VARASTAB.

2.C ühislooming