Täiesti iseseisvalt

Kuidas tundub, kui eesti keele tunnis saad valge lehe ülesannetega kätte ja siis pead täiesti iseseisvalt selle järgi toimetama. Lugema, tekstist aru saama, küsimustele vastama, lünki täitma, õigeid väiteid ära tundma, häälikuühendeid leidma. Meie pidime täna kõike seda tegema. Oli päris suur pähkel pureda. Aga hakkama saime. Ikka tähtede poole...

Lõpukell

Koolikell, koolikell .... nii kõlas esmapäeval 11. klassi tegelaste lauluke. Kellele? Meie kõige suuremad hakkavad ju lõpetama. Eks ikka neile. Ja meie, kõige väiksemad, hoidsime samal ajal üht värvilist kivi kaunite soovidega oma väikses peos. Kuid mitte kauaks. Mõne hetke pärast hoidsid meie värvitud kive juba suuremad käed, abiturientide omad. Väga mõnus tunne oli!

Poisid kogunemisel

Esimese klassi poiste koor esitas meile kogunemisel laulu "Mammutijahti". Esitasid nii hästi, et kuulajatel tekkis kohe päris tunne, nagu oleksimegi kõik jahil.

Pildi peale sättimine

Kuidas lugeda luuletust rühmaga nii, et oleks ka silmal hea vaadata. Sättisime ennast rühmaga vahvatesse poosidesse. Sellised need pildid said.

Laupäev kauni laulu saatel

Linnud siristavad taevalaotuses juba päris tükk aega. Rocca al Mare kooli aulas oli täna samuti laulu kuulda. Laululindudeks aga hoopis lapsed. Meiegi klassi 8-liikmeline ansambel lasi oma ilusal häälel kõlada. Vaprad tegelased! Kõik saalisviibijad said teada, missugused need jänesed ikka täpselt välja näevad. Lisaks koos musitseerimisele lõõritas meie Helena lõokese moodi täitsa üksi ka. Oli ikka julge tüdruk! Aitäh õpetaja Hannale, kes meid juhendas!

Lahe reedene päev

Hommik algas põnevalt, Vincu sünnipäevaga. Vincu ema kattis laua põnevate Jaapanist toodud maiustustega. Maiustused olid kohati soolased ja teravad - ootamatud igal juhul. Julgemad meist katsetasid ka pistaatsia pähkleid sinepimaitselise ümbrisega ja ei teinud teist nägu ka. Lõpuks saime kõik ühe õige magusa kommi põske pista. Ilus algus päevale!

Oodatud ujumistund oli vahva! Ja meie, kalakesed, nautisime seda iga keha rakuga.

Koolipäeva ajal rannas

Olime kõik juba matemaatikaks valmis, kui ... selle asemel, et oma pinki istuda pidime hoopis garderoobi minema ja riided selga panema. Miks? Esmaspäeval on meie kooli kõige vanematel õpilastel viimane koolipäev ehk lõpukell. Meie koolis on ikka tavaks, et kõige väiksemad kingivad selleks puhuks abiturientidele midagi mälestuseks. Niisiis läksimegi mereranda õige suuruse ning kujuga kive otsima. Küll seal oli huvitavaid eksemplare! Kunstitunnis maalisime kivid erksavärviliseks. Homme saavad kivid ka kaunid soovid peale.

Mängides ja trikke tehes

Peale söögivahetundi läks lahti: koolikotid ukse taha, padjad lokkerite ette, lauad ja toolid seinte äärde. Siis veel toidukotid lahti pakkida ning kaabu või mustkunstniku keep selga tõmmata ja võiski alata. Meie esimene klassiõhtu. Väiksed trikid, imenipid köitsid meie tähelepanu pea tunniks ajaks. Küll oli seal kaardi- ja kübaratrikke, küll tantsu, küll pallidega mängimist ja hundirattaid. Mõned mängud, väike viktoriin ja aeg oligi koolipäev lõppenuks lugeda. Koristustööd ja siis koju. Jääme järgmist klassipidu ootama.

Üllatused kogunemisel

Uskuge või mitte, aga tänasel kogunemisel võis koos noorte muusikutega näha lavalaudadel ka meie Helenat ja Kristianit. Helena oli vapper sell, kes võttis vastu ansambli kutse nendega koos "Põdral maja metsa sees" laulda. Mitte tavaliselt, vaid jazzirütmides. Kristian andis muusikutele teada, et tal on trompet kaasas. Nii sai ka tema kutse lavale pilli puhuma. Kingiks julguse eest sai Kristian endale plaadi ja Helena T-särgi. Tehke järgi!

Karbid ja puutööklass

Viimase tunni ajal suundusime, nüüd juba nii nagu tavaliselt, puutööklassi poole, Marile külla. Liimid ja käärid näpus. Mari juba ootas meid. Õppisime lihtsate võtetega karpi voltima. Tegime vahepeal ka väikse võistluse, mille võitsid kiiruse ja imelise näpuosavusega Meriel, Marten, Kristian ja Jan. Aplaus neile! Lõpuks saime enda valdusesse tilgatrükiga paberid, millest samuti kauni karbi voltisime. Oli ikka lahe küll!

Õrnad õied

Alguses guašsid, svammitükk ja valge paber. Lõpuks õrnad lumikellukesed veel värvideta maailmas.

Värviliste munade koks- poks

Kaunid värvilised munad, nii ilusad, et ei raatsi kohe koksima hakatagi. Võita tahaks ju ka. Niisiis koksima. Esimene voor, teine voor, kolmas voor ja siis finaal. Finaali jõudsid Max ja Lisette. Otsustava poksivooru võitis Max oma imelise sinise munaga. Braavo!

Koos on julgem ehk naljakuu luuletused

Rahvusvahelise lasteraamatupäeva auks korraldasid raamatukogu Jaanus ja Leini meile kogunemisel viktoriini. Vahelduseks oli väga mõnus koolikaaslastega rühmades kokku saada ja raamatutarkuste üle arutada. Eesti keele tunnis koos tegutsemine jätkus, siis küll juba ainult klassikaaslastega. Tänaseks oli meil kõigil üks salm pikemast luuletusest pähe õppida. Rühmades koos panime sõnadele ka liikumise juurde. Kes kükitas, kes näitas pikka nina, kes lehvitas kätega, kes mängis müramist - mõni julges rohkem, mõni vähem. Aplaus kõlas kõikidele rühmadele.

Häid kevadpühi!

Kevadpühadega käib ikka kaasas munade värvimine ja koksimine. Võta esmaspäeval kooli kaasa üks värvitud muna, et klassikaaslastega munadega väikest poksi korraldada saaks!

Noh ja peale koksimist veidi munadega maiustada. Hääd maalimist!

Matemaatiline pantomiim ehk pildi peale tulek

Kas te olete kunagi mänginud plussmärki või matemaatika töövihikut või kolmnurka või.... Meie mängisime. Seekordne mäng oli matemaatiliste mõistete peale. Igaüks valis ühe mõiste, ühe asukoha ja ühe poosi ning paigutas ennast pildile. 1. aprillile kohaselt sai pilt väga lõbus.

We Are the World

Söögivahetund möödub tavaliselt mängides, joonistades ja juttu puhudes. Täna oli kõik alguses nii nagu tavaliselt, kuid lõpupoole oli kõik teistmoodi. Meie klassiruumist sai äkitselt kontserdisaal. Kuidas nii? Tegelikult oli asi väga lihtne. Aprilli lõpus toimub meie koolis suur muusikafestival "Kuldne triangel". 6.b lapsed otsustasid sellest kogu klassiga osa võtta. Ja nii nad meie klassi sattusidki - proovi tegema. "We are the world..." helises ja meie muudkui kuulasime. Keegi ei öelnud meile, et peab kuulama. Me ise tahtsime. Õpetaja oli ka väga õnnelik. Saime vahetunni eest südame. Vahetund on ikka lahe tund!